Esmakordselt mainitakse Kohala Mõisa 1489. aastal. Dokumentides mainitakse mõisa, mis asub Wierlandis (Virumaal), Wesenbergi (Rakvere) kihelkonnas ning kannab saksa keelset nimetust Tolks. Tol aastal oli mõis von Wrangellite perekonna käes.

1538.aastaks on mõis vahetanud omanikku ning läinud von Lodede valdusesse. 1538. aasta lepinguga müüsid von Loded mõisa oma õemehele Andreas Werner von Lodele.

1771. aastal müüdi von Lodede endine mõis ära. Sel ajal kuulus see parun Jakob Johann von Tiesenhausenile, ostjaks oli kammerhärra Karl August von Berg.

1780. aastal müüs nüüdne omanik Fabian Reinhold parun von Ungern-Sternberg Kohala Georg Johann von Hastferile.

1801. aastal läks mõis pandina üheksakümne üheksaks aastaks von Wrangellide perekonna kätte, esimeseks omanikuks oli Georg Johann von Wrangell.

1821. vaidlustas ülemmaakohus pandilepingu, kuid selle ümberhindamist ilmselt ei toimunud, sest 1873. aastal oli mõis ikka veel von Wrangellite valduses. Hubertus Neuschäfferi andmeil sündis Kohalas kuulsa kindrali Karl von Wrangelli tütar, omal ajal tuntud maalikunstnik paruness Helena von Wrangell (1837- 1906).

Praeguse mõisamaja lugu algab 1880. aastal, mil N. von Wrangell sõlmis arhitekt Friedrich Ferdinant Modiga Kohala mõisa uue härrastemaja ehitamese lepingu. Tõenäoliselt algas ehitustegevus üsna peatselt ning hoone valmis veel 1880. aastate esimesel poolel.

Hoone on põhiplaanilt H-tähe kujuline ning tugineb klassikalisele klassitsistlikule struktuurile - kaks sümmeetrilist tiiba, mille vahel asub ehitise põhikehand. Siiski ei ole tegemist päris klassitsistliku sümmeetriataotlusega. Vastavalt ajastu vaimule on peasissekäik nihutatud keskteljelt ära, antud juhul paremale tiiva1e ning terrassil, täpselt keskteljel asuv sissepääs on sekundaarne, mis viis mõisahärra töökabinetti.

Paremal tiival asub klassitsistliku dekooriga, kuid väga tagasihoidlikult kaunistatud kasvuhoone. Kohaliku rahva hulgas on levinud legend mõisahärra botaanikahuvist, kes pidas kasvuhoones rosaariumi (sellest annab tunnistus ka Kohala mõisa park ning seal leiduvad küllaltki haruldased taimeliigid). See on ka maja ainuke kivist ehitusosa.

Puithoone välisilmet rõhutavad veel mõlemal pool tiibadel teisel korrusel asuvad rõdud, mille vana-vene stiilis võrestiku steelid on kujundatud väga keeruka põimornamendina. Fassaadi kujunduse määravad detailid on vana-vene arhitektuurist pärit aknaraamistus, nn Kokosnikud, mis on tegelikult üsna haruldane eesti mõisaarhitektuuris.

Aastatel 1927-1986 tegutses mõisamaja hoones Kohala kool.

Kui 1996. a. sai maja enda valdusesse OÜ Kreenika, alustati koheselt mõisakompleksi taastamistöödega. Käesoleval ajal on Kohala mõisakompleksi näol tegemist arvestatava turismi- ja puhkekohaga Lääne-Virumaal.