Praeguse mõisamaja lugu algab 1880. aastal, mil N. von Wrangell sõlmis arhitekt Friedrich Ferdinant Modiga Kohala mõisa uue härrastemaja ehitamese lepingu. Tõenäoliselt algas ehitustegevus üsna peatselt ning hoone valmis veel 1880. aastate esimesel poolel.
Hoone on põhiplaanilt H-tähe kujuline ning tugineb klassikalisele klassitsistlikule struktuurile - kaks sümmeetrilist tiiba, mille vahel asub ehitise põhikehand. Siiski ei ole tegemist päris klassitsistliku sümmeetriataotlusega. Vastavalt ajastu vaimule on peasissekäik nihutatud keskteljelt ära, antud juhul paremale tiiva1e ning terrassil, täpselt keskteljel asuv sissepääs on sekundaarne, mis viis mõisahärra töökabinetti.
Paremal tiival asub klassitsistliku dekooriga, kuid väga tagasihoidlikult kaunistatud kasvuhoone. Kohaliku rahva hulgas on levinud legend mõisahärra botaanikahuvist, kes pidas kasvuhoones rosaariumi (sellest annab tunnistus ka Kohala mõisa park ning seal leiduvad küllaltki haruldased taimeliigid). See on ka maja ainuke kivist ehitusosa.
Puithoone välisilmet rõhutavad veel mõlemal pool tiibadel teisel korrusel asuvad rõdud, mille vana-vene stiilis võrestiku steelid on kujundatud väga keeruka põimornamendina. Fassaadi kujunduse määravad detailid on vana-vene arhitektuurist pärit aknaraamistus, nn Kokosnikud, mis on tegelikult üsna haruldane eesti mõisaarhitektuuris.
Aastatel 1927-1986 tegutses mõisamaja hoones Kohala kool.
Kui 1996. a. sai maja enda valdusesse OÜ Kreenika, alustati koheselt mõisakompleksi taastamistöödega.
Käesoleval ajal on Kohala mõisakompleksi näol tegemist arvestatava turismi- ja puhkekohaga Lääne-Virumaal.